Tasuta tehisintellekti konsultatsioon
Iga kuu pakume väja mõned tasuta tehisintellekti konsultatsioonid. Saad teada, kuidas AI abil oma meeskonna produktiivsust kasvatada. Vaatame koos üle, kuidas tehisintellekt aitab korduvate tegevustega kiiremini ja odavamalt hakkama saada. Tehisinetllekti abil vähendad kulusid ja hoiad kokku tööaega, parandades samal ajal töö kvaliteeti. Pane end kirja ja vaatame, kuidas tehisintellekt sinu valdkonnas tulemusi toob.Vaata lähemalt...
AI aitab suurendada produktiivsust ja töötajate rahulolu
Meile esitati mailitsi selline küsimus. Uurisime ja puurisime, meie nägemus on siin.
WordPress koolitus videod
Oleme pannud koos veebimajutus.ee meeskonnaga kokku portsu WordPressi õppevideosid, millega saad oma veebilehele esimese hoo sisse.
WordPress:
- Lihtsam kasutada
- Lihtsam arendada
- Rohkem lisavõimalusi (tasuta ja tasulisi)
- Parem optimeeritavus otsingumootoritele
- Rohkem arendajaid (leiab alati oma patsiga poisile asendaja)
- Tarkvara kiirem areng, pidev uuenemine
- Blogifunktsionaalsus sisseehitatud (Joomlas kehvake)
- Lihtsam mallide ja teemade haldamine
Kui varem võis öelda, et Joomla on parem suurtele keskkondadele, siis tänaseks on eelised selles valdkonnas haihtunud. Siiski hoiatuseks, et me oleme suured WordPressi sõbrad ja mitte täiesti erapooletud.
Tahad WordPressist rohkem teada? Tule WordPressi koolitusele!
Natuke developperi vaatenurka.
WordPressi kõige suurem nõrkus meie jaoks on API kehv paindlikkus. Näiteks arhiivi navigatsiooni tegev wp_get_archives() funktsioon tagastab hunniku HTML’i – see võimaldab arhiivi kuvada ainult nii, nagu WP arendajate laubanurk on ette näinud. Kui tahad omamoodi teha, siis tuleb hakata stringi tükkideks lammutama – nonsense.
Kui WP funktsioonid tagastaks andmeid puhta masiivina, siis oleks võimalik neid oma suva järgi välja kuvada ja elu oleks ilusam.
Kui ma juhtumisi lihtsalt loll olen, siis olen tänulik kui keegi õigele teele juhataks :)
Joomlat ei oska selles valguses kommentaarida, kuid väga hea API’ga paistab silma kodumaine Saurus CMS. Selle eest tuleb aga sageli raha välja käia.
Lihtne ei võrdu alati parem. Kogenematule progejale on WordPress kindlasti lihtsam, aga kui aus olla siis tema kood on paras spagett. Joomla seevastu täielikult OOP ja kasutab erinevaid teada tuntud disainimustreid, sealhulgas MVC’d.
Miinuspoolepealt on Joomla aga paljude projektide jaoks liialt mahukas. Seetõttu olengi ma hulga lehti WordPressi peale ehitanud. Perfektne platvorm väikeste lehekeste jaoks, mis ei nõua ulmelist funktsionaalsust.
WordPress on ka kogenud progejale lihtsam :) aga ega me Joomlat maha tee, isegi sellega toimetanud. Keskmises eesti veebis pole aga palju kohti, millest WP üle ei käiks.
Selles osas nõustun, et kohati tuleb WordPressis arendajana kurja vaeva näha, et andmeid nii kujundada, nagu tahaks. Samas ei ole siiani lõppeks olnud midagi ületamatut ja tuleb tõdeda et tasuta hind on parim ja see paindlikkus ja lisavidinate lai valik kaalub selle ühe puuduse üles.
Joomla koos VirtualMart-iga võimaldab Eesti internetimaksete vastuvõtmist. See lisalahendus maksab kuskil 3000 krooni.
Aga WordPress vs Drupal? Kas seisukoht sama?
Ma arvan, et Drupal on Joomlast etem, aga väga lähedased kogemused puuduvad.
Viljar – WordPressi peal on samuti olemas e-poe pluginad, neile on samuti olemas pangalingid :) Ja maksab kõigest 500 eeku.
Drupali puhul toimub tõsine liikumine ärinišši ja värskema tehnoloogia suunal sh NoSQL ja cloud-computing vt https://buytaert.net/joomla-vs-drupal-business-models-and-commercial-ecosystem, uus kohe väljatulev Drupal7 on küll eelnevast parem kuid WordPressi kasutusmugavusele ja üldisele stiilsusele jäädakse ikkagi alla.
Joomlat ma ei tunne kuid ärge unustage ka Typo3e, kellel on ka Eestis tegijad olemas.
Ma arvan, et tagumine aeg oleks korraldada Eesti vabavara-CMSide kohtumine, kasvõi esialgu lihtsalt, BarCampi laadis ja näiteks lasta laivis või kodus üks näidiscase lahendada — ja siis kõigile samm-sammult ekraanil näidata, kuidas tulemuseni jõuti.
Hei, Kristjan! See kohtumise mõte on sul suurepärane, kas sa ise ka siinmail liigud. Võtame ette?
Kristjani viidatud artiklist: “The Drupal community seems to be expanding into the enterprise, whereas the Joomla community is expanding into, well … Drupal. All the Joomla companies that I talked to at CMSExpo were in the process of taking their products and services to the Drupal market and rebranding their organizations to be cross-CMS compatible.”
Jep, võtame ette — ma saaks lisaks Drupalile ka eesti typo3 vendi veidi hõlmata — aga ma jõuan tagasi alles nädal enne jaani. Ei tea kuidas suvises palavas linnas, puhkuste ajal midagi sellist korraldada…
Ahjaa, Marvet tundus ka olevat huvitatud….
OK. Kirjutan sulle mailis
Viljar, kust sa selle 3000.- välja venitasid? Pangalingid saab VirtueMartile ju juba alates 200.- krooni eest. Kõik muu sinna juurde käiv ei maksa ju otseselt midagi. :)
Mõõduvõtmise point on siis milles? Et mõõta eesti sisuhalduste kasutajate taset? Et kui hästi eesti tunnevad WP kasutajad selle võimalusi? Drupali omad selle võimalusi jne? Ehk siis mõõdetakse TEGIJATE teadmisi ja oskusi? Kui eesmärgiks on võrrelda sisuhaldusi, siis see asi on ju juba tehtud (https://www.cmsshowdown.com ja mõne sõnaga ka siit: https://www.eraser.ee/uudised/joomla/150-sisuhaldused-voistlusjoonel.html) ning seda juba oluliselt paremal pinnal, kuna kasutati ikka tõelisi omaala proffe.
Ma arvan et tõsisem võrdlus käsitleb mitte ainult kvantitatiivseid näitajaid (nagu see showdown näitas) vaid mitmekihilist vaadet, mis sisaldab üldist arendamisloogikat (millest siin räägitakse https://www.smashingmagazine.com/2010/05/03/joomla-and-wordpress-a-matter-of-mental-models/), lähenemist varasematele versioonidele (Joomla otsustas 1.5s vana kooli stiilis pluginate API toe sisse jätta ja mitte teha uut MVC APIt kohustuslikuks — eelis on vanade pluginate pikaajalisem kasutuskõlblikkus, Drupal on aga (kuri)kuulus oma vana koodi kõrvalejätmise pärast — eeliseks vähem ajakulu vana kraami suppordile) ja paljudele muudele aspektidele
Ma arvan et on üsna selge, et iga platvorm sobib kõige paremini mingite konkreetsete lahenduste jaoks, on olemas ühisosa kus ägedalt võideldakse ning spetsiifilised niššid, kus igaüks troonib. CMSide väli on selgelt mitmemõõteline, näiteks “suur sait / väike sait” vs “ülalt-alla / alt-üles sisuarhitektuur” mida näeb sellelt esitluselt https://blip.tv/file/2223975/ 30:22 kandis – võrreldi Drupalit, WordPressi, EZ Publishit ja CMS Made Simple’t (kuidas kahe viimaste kasutajatega Eestis on?)
Võrdlemine ja mõõduvõtmine on omaette teemad ja tihti vähem teadlikus tarbijas valeisd hinnanguid tekitavad. Segadus teemal vajadused vs. võimalused.
Millele võiks, aga koos panustada on kohalike kommuunide (või ühise kommuuni) arendamine ja asjatundliku info jagamine, tõlgete arendamine ja promo. Kvaliteetne tagasiside ja informatsioon erinevate sisuhalduste kohta ühisest kanalist võiks olla mõte?
Ning veel väike üleskutse :)
Kaua neid pangalinkide mooduleid ikka müüakse.
Brightside andis välja esimese pangalinkide mooduli, mis on Open Source ja kõigile kättesaadav – OpenCart tarkvarale. Pangalinkide mooduli progemiseks ei kulu enamasti tööpäeva. Seadistamine ja pankadega suhtlemine on teenus mida pakkuda.
Kasutame igapäevaselt Open Source tarkvara, aga kui palju me vastu anname?
Ning veel natuke TYPO3 juttu…
Ei kõhkle blogi loomisel WordPressi installida. Väga hästi toimiv variant. Joomla arendust on ka alguspäevil tehtud.
Kui asi läheb kaugemale ja sisu haldamise tsükkel on pisut pikem kui copy -> live ning lehe sisuga töötab hulk inimesi erinevate õigustega, erinevate domeenidega jne, siis TYPO3 asemele pole veel paremat varianti leidnud. Samuti on mallide loomine väga paindlik. Kvaliteetseid laienduste programmeerijaid leiab ilma pealt kah. Viimasel ajal ka Eestis juba.
Kellel huvi asja lähemalt uurida: https://typo3demo.brightside.ee/
Typo3 tundub kohati isegi liiga suur. Drupal jääb sinna WP ja Typo3 vahele.
Eks jah, arendajale alguses mahukas töö TYPO3 sinapeale saamine.
Kliendile annab asi nii väikseks teha nagu täpselt vaja on, selles suhtes väga positiivne.
Drupal ka kindlasti üks hea võimalus jällegi.
Hea, et Eestis kõigi suuremate avatud koodiga sisuhalduste pakkujad olemas, koostööks on siin juba pinda küll.