Tasuta tehisintellekti konsultatsioon
Iga kuu pakume väja mõned tasuta tehisintellekti konsultatsioonid. Saad teada, kuidas AI abil oma meeskonna produktiivsust kasvatada. Vaatame koos üle, kuidas tehisintellekt aitab korduvate tegevustega kiiremini ja odavamalt hakkama saada. Tehisinetllekti abil vähendad kulusid ja hoiad kokku tööaega, parandades samal ajal töö kvaliteeti. Pane end kirja ja vaatame, kuidas tehisintellekt sinu valdkonnas tulemusi toob.Vaata lähemalt...
AI aitab suurendada produktiivsust ja töötajate rahulolu
Siin ja seal on üles tõusnud küsimus, et peaks käima panema e-turundusega tegelejate ühenduse. Üks põhjustest tundub olema Kuldmuna. Konkreetsemalt selle konkursi internetiga ja digiga seotud kategooriad (digitaalne reklaam ja internet). Aasta aastalt on reklaamiinimesed e-asju hinnates valinud töid, mille puhul internetiturundajal karvad turri lähevad.
See on tekitanud paljudes tunde, et oleks vaja eraldi organisatsiooni e-turundajate huvide eest seisma. DreamGrow oleks ka kindlasti sellise organisatsiooniga liituja. Küsimus, mis mul tekib, on selles, kas igal turundusvaldkonnal peaks ikka oma ühing olema? Üritusturundus, reklaam, PR jne. Siis võiks ju ka tavareklaami lahku lüüa ja teha ajalehereklaamiagentuurideliidu.
Ma ei tea, kui vaimustatud oleks ERAL sellest, et nüüd tulevad mingid häkkerid (veebitreialid, internetiturundajad ja muud loomad) nende kindlusesse lammutama. Aga… mulle tundub, et põhimõtteliselt oleks mõistlik üks väga tugev turunduskommunikatsiooniühing, mis koondab kõiki turundusega tegelevaid huvilisi.
Varem või hiljem (pigem varem) sulandub uus meedia/digi täielikult üldisesse turunduskommunikatsiooni ja saab üheks oluliseimaks osaks selles. Kui see juhtub, siis moodustavad e-kanalid ja „internetiturundus“ suurema osa nn reklaamiagentuuride tööst. Kui me sel hetkel võrdleksime internetiturundajat reklaamiinimesega, siis oleks erinevused küllaltki väikesed. Äkki oleks mõistlik kohe turundusühing teha? Ehk “digi”-inimesed, kes on praegu motiveeritud ja tahavad tegutseda, ei peaks looma mitte digi/e/uue meedia/interneti-ühendust vaid turundusühenduse…
PS ma muidugi mõistan “oma” ühingust tulenevaid hüvesid, aga suur ja tugev on ka ahvatlev.
Paranda mind, kuid kas ma sain aru, et sellise liidu loomise põhjuseks on ainult kuldmuna valimised? Sellisel juhul jääks ühingu mõte natuke kesiseks. EARL-il on kirjas selline kirjeldus, miks nad eksisteerivad:
“1998. aastal asutatud Eesti Reklaamiagentuuride Liidu eesmärgiks on liikmete ühishuvide kaitsmine, rahvusliku reklaamiauhinna Kuldmuna väljaandmise korraldamine, tihe koostöö klientide ja kommunikatsiooniala organisatsioonidega turunduskommunikatsiooni valdkonna parema mõistmise nimel ja turunduskommunikatsiooni alase hariduse edendamine. ERALi visiooniks on parem keskkond läbi heade ideede.”
Seega püüavad nad midagi kasulikku luua (iseasi, kas nad seda ka teevad).
Leiaks rohkem sisu, siis oleks ühenduse loomisel võibolla rohkem mõtet ja kaasatulijaid.
Jah, ühingu eesmärk oleks sama mis ERALil.
“tihe koostöö klientide ja kommunikatsiooniala organisatsioonidega turunduskommunikatsiooni valdkonna parema mõistmise nimel ja turunduskommunikatsiooni alase hariduse edendamine. ERALi visiooniks on parem keskkond läbi heade ideede”
ERAL on mu arust natuke kitsa vaatega:
“3.1 Ühingu liikmeks võib olla ainult Eesti Vabariigis registreeritud äriühing, mille põhitegevuseks on klientide reklaamitegevuse planeerimine ja korraldamine ning
selle tarvis reklaami loomine”
Töötajate arvu ja agentuuritulu nõue välistab “lean and mean” tegijaid.
Seda võibolla tõesti. Samas, kuidas e-turundajate ühendus EARL-st erineks? Nagu ma ülaltoodud postitusest aru sain, siis oleks peamiseks eesmärgiks Kuldmuna konkurssil oma häält teha. See jääks ju veelgi kitsamaks vaateks kui EARL-i oma.
Unustame selle kuldmuna korraks. See on lihtsalt sümptom, mis näitab, et ERALi ja “digi”-inimeste lähenemine on erinev.
Ma toon veel korra oma peamise iva välja. Kõik turundusettevõtted võiks olla samas organisatsioonis, sest “oma mätast” ei ole ja valdkonnad on kõik integreeritud.
Kes ja mida seal organisatsioonis igapäevaselt teeks? Ütleme, et selline organisatsioon ja liikmed oleks olemas. Homme tuleb uus päev, päike tõuseb, kell on 9.00, mida ja mis mahus siis tehakse? Ja kes täpselt teeb – liikmed, palgaline tööjõud? Mis need use case’id ja execution pool seal täpsemalt oleks?
E-mätta ühingu peamine eesmärk oleks teadmiste levitamine, haridus. See on praegu puudu. Hakake julgemalt e-ga tegelema oleks põhiline sõnum. Seda sõnumit on aga vaja paar aastat, sest siis on e juba täiesti igapäevane ja eraldi e-ühingut pole enam vaja, mis oligi mu point.
Eesmärgist saan ma väga hästi aru. Ma küsisin executioni kohta. Kes teeb, mida teeb igapäevasel, mis mahus teeb?
Minul isiklikult ilma palgalise tööjõuta (kasvõi 0,5 in) organisatsioonidesse ei usu, olen liiga palju näinud asutatud kampasid, mis kunagi midagi ära ei tee. Lihtsalt inimestel pole aega, viitsimist, motivatsiooni, ressursse. Küll toimivad väga hästi paljud palgaliste töötajatega erialaliidud ja MTÜ’d.
Samas kui on motiveeritud altruistlikke eestvedajad, kellel vaba aega laialt käes, siis saab ka ilma organisatsioonita.
Jüri, ma olen sinuga täiesti nõus. Iva oli peamiselt selles, et *kui* teha, siis mida teha. Nii eral, kui eturundusühing tunduvad mulle liiga kitsana eesti tingimustes. Tekib mitu paarikümne liikmega organisatsiooni. Võiks tekkida üks mitmesaja osalejaga organisatsioon, siis on ka palgaliste töötajatega lihtsam.
Priit, ma arvan, et kui tahta sel teemal mingi eturundajatele arusaadava ja ihaldusväärse tulemuseni jõuda (ehk vastus küsimusele mida teha, kuidas ja miks), siis blogi kaudu reaalse tegevuseni on vist raske jõuda. Samas huvi teema vastu on (ka Robini samal teemal postitus), et miks näiteks keegi (sina) ei võiks teha üleskutse, et ajada mingi hulk asjast huvitatud eturundajaid vabas õhkkonnas kokku (pakkudes aja ja koha), kus võiks sel teemal rääkida ning mingi konkreetse tegevuskavani jõuda.
Projekti õnnestumise eelduseks on kindlasti see, et on entusiastlik ja piisava vaba ajaga vedaja. Kas oled vabatahtlik?:)
Astun mõne sammu korraks tagasi. Kui nüüd jutuga väga teemast mööda tulistan, siis sry juba ette.
Mind on juba pikemat aega häirinud sõnad “e-turundus” ja “internetireklaam”. Kardan, et need sõnad on liiga kitsad ja seostuvad vaid sõnadega “bänner” ja “e-post turundus”. Kes siis neid ei tea, see on ju imelihtne – saadad bänneritreialile enda logo, lööklause ja soovitud mõõdud ning bänner olemas; teed toreda e-kirja, lisad klientide e-posti aadressid ja saadad M2M’i ja jälle tehtud. Flash vilgub ja klientidele info viidud.
Arvan, et need on vaid mõned väiksed osad tervikprotsessist. Tunduvalt olulisem on õppida tundma oma klientide veebi harjumusi (tracking, GA, benchmarking), tagada enda kodulehe, landing page’de mugav kasutamine (UX, GUI, usability), leitavus otsimootorites (SEO), õige ja efektiivne sisu toimetamine märksõnade haldamisest linkimise reeglite väjatöötamiseni, kohalolek sotsiaalses meedias ja selle monitoorimine, kasutaja interaktsioonide (ranking, comments, sending, bookmarking) väljatöötamine, USG haldamine, e-post turunduse trackingu sidumine olemasoleva CRM’ga jne jne. jne.
Mina nimetaks neid pigem tegevusteks, mis aitavad ettevõttel leida uues meediaa veel avastamata müügi-, teenindus- ja turundusvõimalusi. Võib olla ei ole aeg selleks veel liiga küps, et need teemad omavahel siduda. Samas – nimi nimeks – tulevikku vaatav “e-turundus firma” võiks siiski bänneri ja kodulehe kõrvalt ka sügavamale kleiendi äriprotsessi süübima.
Tahaks loota, et loodav liit seega pelgalt bänner-meistreid endas ei ühendaks :)
reklaam = üks turunduskommunikatsiooni viise, sageli ühesuunaline tarbijatele suunatud kommunikatsioonisõnumi edastamine.
turundus = kliendile sobivate toodete väljamõtlemine, turunduskommunikatsioon, müük, tarnimine, kliendihaldus.
turunduskommunikatsioon on üks turunduse alamhulkadest.
reklaam on üks turunduskommunikatsiooni alamhulkadest.
e-turundus hõlmab nii tootearendust, müüki, kommunikatsiooni, tarneid, kliendihaldust. väga lai ja mahukas ala. internetireklaam on sellest üks pisike alamosa.
Tänud. Aitasid mõistetega välja, mis endal folkloori või tavapraktika käigus segastunud on :) Julgen tõmmata siit kaks mõtet.
1. Arvan, et keskmine turundajad tegeleb täna siiski veel traditsiooniliste müügikanalite traditsiooniliste kampaaniatega, mille tulemuseks töö reklaamiagentuuri ja eee’sse jõuavad vaid bännerid ning e-otsepostid. Põhjuseks tavaliselt turunduse ja müügi paiknemine erinevates organisatsiooni struktuurides. Siit ka enda esimene arvamus, et sõna “e-turundus” seostub vaud bänneri ja pakkumise e-posti saatmisega.
2. Mõistete tasemel on “E-turundus liit” ja ERAL seega päris erinevast puust. E-turundus mis tuleb mängu juba kaasamõtlejana ärianalüüsi tasemel ning ei pruugugi reklaamini jõuda. Reklaamiagentuur, mis liitub lõpus kokkupandud briefile lihvi andmisega. Kui võtta e-turunduselt “e” eest ära, siis pelgalt turundusfirmasid nimetada ei oskagi. Pigem leiab sarnasust konsultatsoonifirmade teenusest. Lisades reklaamiagentuurile “e” on “teeme-bänneri” firmasid küll. Viimased saaksid päris lihtsalt luua e-reklaamiagentuuride liidu .. pane lihtsalt sidekriips ERALI vahele ja ongi valmis “e-RAL”.
Lisan ka oma kaks senti.
PS! Et järgnev jutt ei kõlaks vaid kriitikana erialaliidu ja/või auhinna idee pihta, siis ütlen igaksjuhuks kohe ära, et igat masti selleteemaline initsiatiiv on mulle vägagi meeltmööda. Ja ma nõustun väidetega, et Kuldmuna praegused hindamiskriteeriumid lähtuvad klassikalise reklaamikonkursi vajadustest, mis uue meedia lahenduste hindamiseks ei sobi.
Liitudest.
Iga vähegi tegusa erialaliidu eksisteerimise eesmärk on tegelikult turu korrastamine. Sest sellise liidu eksisteerimisest on turuosalised huvitatud. Turu korrastamine iseenesest pole ju muud kui tekitada arusaam mida müükse, kes müüb ja mida osta saab. Lisaks ka kvaliteedilati kehtestamine – kes on tõsiseltvõetav ja kes mitte.
Eesti reklaamiturg üheksakümnendate aastate keskel ei erinenud oluliselt praegusest olukorrast uue meedia (e-turunduse/internetireklaami jne) turul. Reklaamiagentuurideks nimetasid ennast “päris agentuuride” kõrval ka reklaam-meenete tootjad, reklaamisiltide valmistajad jm. Ehk turul valistes segadus- kliendid ei teadnud kes on kes ja mida nad pakuvad. ERAL’i tegutsemine (ja muidugi ka muud faktorid) on aja jooksul seda arusaama muutnud.
Selles mõttes teeb ERAL just seda milleks ta ellu on kutsutud – seisab oma liikmesagentuuride huvide eest.
Kuivõrd uue meedia turg on väga noor (ja seda mitte ainult Eestis) siis valitsev segadus suur – nii teenusepakkujate kui ka klientide seas. Isegi terminoloogia on hägus. Samuti ka agentuuri roll – mida täpselt müüakse ja kui sügavale kliendi turundusse lahendusepakkuja sekkub. Jne jne. Igatahes paeluv teema millele ühest vastust hetkel ei tea ilmselt keegi.
Ehk pika jutu kokkuvõtteks tundub mulle et erialaliidul kes esindab turuosaliste huvisid on ka agentuuride toetus (nii moraalne kui materiaalne).
Teisalt kui eesmärk on esmajoones eriala populariseerimise & teadvustamine saab tegutseda pigem ühiskondlikel alustel.
Reinu jutuga tuli meelde, et erialaliitusid on mitmesuguseid: ühed firmadele, teised firmade inimestele. Mõned ka mõlemale. On väga hästi toimivaid ja vahvaid erialaliite, milles sama tähtsaks kui firmade huvide esindamine on inimeste omavaheline know-how jagamine ja suhtlus, kooskäimine jne.
Ise oskan sellistest parima näitena esile tuua näiteks personalijuhtide PARE’t, kus 3 palgalist töötajat ja sadu ja sadu firmadest ja eraisikutest liikmeid. Toon PARE’t alati esile näitena sellest, kuhu hästi toimiv erialaliit võib välja jõuda – vaadake https://pare.ee/
Ei tea küll PARE’st eriti palju, aga mulle tundub, et näiteks ERAL’iga on siin põhimõtteline erinevus.
Personalijuht saab töötada ikkagi ainult n.ö. ühe tööandja jaoks korraga. Agentuuride inimesed töötavad küll ka ühes ettevõttes (kui jätta konsultandid välja), kuid samas konkureerivad agentuurid ka ju klientide pärast. See teeb vaba info ja teadmiste levitamise minu arvates tsipake keerulisemaks.
Samas oleks kasvõi sõnavara ühtlustamine juba väike samm edasi.
Tavaliselt on erialaliitudel üks olulisemaid funktsioone lobbytöö. Näiteks ajalehtede liit võitleb ajalehe tellimuste käibemaksu tõstmise vastu, ERAL on aktiivselt osalenud reklaamiseaduse väljatöötamisel jne.
Koolituste ja konkursside korraldamisega saavad paremini hakkama spetsialiseerunud firmad, mitte eraialaliidud.
Mulle tundub et turundajate laial ringil mingit ühist “poliitilist” agendat ei ole peale infovahetuse ja networkingu. Maailmas on tavaliselt reklaamiagentuurid ja turundajad (kliendid) ka eraldi erialaliitudes.
Samas tundub mulle, et digitaalse turunduse vallas oleks hädasti vaja mingit keha, kes tegeleks ka “poliitiliste” küsimustega. Näiteks valitseb üsna suur segadus:
– terminoloogia vallas
– tegijate klassifitseerimise vallas (kes on kes ja kes millist tööd teeb)
– mõõdikute jm standardite osas (veebilehtede külastatavus, bännerite statistika jms)
Pingback: DreamGrow astus Eesti Reklaamiagentuuride Liitu (ERAL) « Internetiturundus ja sotsiaalne meedia, DreamGrow